Elusad rakud

Üks vana vene mõistujutt.


Elasid kaks talumeest. Ühel õnnestus kõik- vili lokkas ja kari kasvas. Teisel polnud suurt midagi- lõikas veidi rohkem kui külvas ja loomad virelesid. Tööd rügasid justkui võrdselt.

Tekkis kadedus naabri vastu, kadus töölust. Talumees vedeles terve talve ahju peal ja mõtiskles, miks temal kehvem järg. Lõpuks ei pidanud vastu, surus vimma alla ja läks eduka naabri käest nõu küsima.

„No mis siin keerulist,“ ütleb naaber, „kogu minu saladus on siin,“ ja näitab oma käsi.
Kehv naaber vaatab, aga ei näe midagi.
„Siin pole midagi näha.“
„Kuidas pole, vaata tähelepanelikumalt,“ ütleb jõukas talumees ja näitab rakke peopesas.
„Kah asi,“ solvub naaber lõplikult. „Lollitad ainult. Rakud on ju minul kah.“

Vaatab oma käsi, aga kuna ta oli terve talve ahjul vedelenud, olid rakud kadunud.......

Vot võta siis kinni :-)